Essays / s /

DJI Mavic Air - muljed Tartu Maratonilt

Jaanuari lõpus tutvustas droonitootja DJI oma järjekordset uut lennumasinat - DJI Mavic Airi, mida reklaamitakse kui kompaktset ja lihtsalt kasutatavat intelligentset drooni. DJI toodete reas paikneb ta Sparki ja Mavic Pro vahepeale.

DJI Mavic Air

Kuna minu põhidroon on DJI Inspire 2, mis on suur ja kohmakas kaasa vedada, siis olen juba mõnda aega silmi lahti hoidnud ja mõelnud millegi kompaktsema ostmise peale. Midagi sellist, mis mahuks taskusse või fotokotti ja kannataks ka reisile kaasa võtta. Spark on minu jaoks valikust välja jäänud kahel põhjusel. Esiteks ei toeta Spark DNG pildiformaati ning teiseks ei meeldi mulle see, et Sparki ei saa kokku voltida. Ning varem proovitud DJI Mavic Pro, mida saab küll küllaltki kompaktseks kokku voltida, pole muude parameetrite poolest muljet suutnud avaldada.

Õnneks juhtus nii, et esimesed Mavic Airid jõudsid Photopointi täpselt 45. Tartu Maratoni nädalal. Seega tekkis suurepärane võimalus kohe päris elus droon proovile panna. Laupäeva päeval sain ma drooni kätte ja pühapäeva hommikul oli vaja sellega juba maratoni stardis olla. Seega jäi aega drooniga tutvumiseks üks napp õhtu. Õnneks on aga DJI'l üldiselt kõik droonid sarnased ning sama app'i kaudu juhitavad, seega peamine tutvumine oligi akude laadimine ning drooniga füüsiliselt tutvumine. Kuidas käpad lahti voltida, mis järjekorras kokku voltida, kuidas vahetada kiirelt akut, kuhu käib mälukaart ning kuidas gimbali kaitse eemaldamine ja paigaldamine.

Esmamuljed füüsilise poole pealt

Esimene ja kõige meeldivam avastus oli see, et kokku volditud käppadega on Mavic Air isegi väiksem kui Spark. See on kindel pluss. Lisaks sellele, et droon mahtus kenasti fotokotti ära selgus ka, et ta mahub kenasti talvejope taskusse. Tõsi, taskust välja võtmisel pidi natuke ettevaatlik olema propelleri otstega, et need tasku serva taha ei jääks. Teine suur pluss ja oluline edasiminek võrreldes Mavic Proga on gimballi asetus. Airil on nimelt gimbal paigutatud küllaltki drooni kere sisse, mis tähendab seda, et gimbal on hästi kaitstud ja loodetavasti on ka suur tõenäosus, et õnnetuse korral võiks gimbal terveks jääda. Kolmanda positiivse üllatuse, mille tahaks veel eraldi välja tuua, leiab aga puldi küljest. Kui Mavic Pro pulti fotokotti pakkides oli mul kogu aeg mure juhtkangide pärast, siis Mavic Airi puldil on võimalik juhtkangid transpordi ajaks küljest ära kruvida ning asetada spetsiaalsesse puldi sisse ehitatud hoidjasse. Väga mugav lahendus. Tõsi, ilmselt tähendab see küll ka seda, et nüüd hakkavad need juhtkangid aegajalt ära kaduma.

Negatiivse külje pealt oskaksin välja tuua ainult selle, et drooni käppasid tuleb kokku voltida õiges järjekorras. Vales järjekorras voltimise tulemusena jäävad propelleri labad mõningase pinge alla ja see pole hea.

Tarkvara ja lennu omadused

Tartu Maratoni päev oli küllaltki tuuline ja külma oli umbes 10 kraadi kandis. Ehk siis mitte just kõige sõbralikumad olud ühele pisikesele droonile, mis peab oma toite saama pisikese aku pealt. Üldiselt peab tunnistama, et kogu selles kompotis osutusid kõige nõrgemaks lüliks aga hoopis minu sõrmed peale 15 minutit lennuaega tuli maanduda. Akut oli veel järgi 34%, aga sõrmed olid omadega läbi. 15 minutit on küll vähem kui DJI poolt lubatud 21 minutit, aga kui arvestada, et lendamine oli -10 kraadises temperatuuris ning tuulega, mille kohta pidas droon tarvilikuks ka pilooti ettevaatusele manitseda, siis leian, et tegemist on vägagi eeskujuliku tulemusega. Ning kui sõrmed poleks ära külmunud, siis kindlasti oleks selle 34% akujäägi juures veel mõned minutid lennuaega droonist välja pigistanud.

Kuna Mavic Air on eelkõige mõeldud nö tavatarbijale, siis on siia drooni kamaluga pistetud igasugu automaatikat, nii takistuste vältimise kui ka nö Intelligent Flight Mode'de osas. Üks asi, mis mind väga positiivselt üllatas oli APAS (Advanced Pilot Assistance System). Kui varemalt toimis Obstacle Avoidance selliselt, et nägi takistust ja peatas drooni enne kui see takistusega kohtuda jõudis, siis nüüd APASega proovib droon ise leida tee ümber takistuse, et jätkata oma lendu piloodi poolt soovitud suunas. Väga hea asi nii päris alustavale piloodile kui ka keskmisel tasemel piloodile keerulisemates oludes. Näiteks metsas puude vahel.

Pildikvaliteet

Pildikvaliteedis oskan seada võrdluses kõrvuti Mavic Pro ja Mavic Airi. Sensor on mõlemal sama suur, 1/2.3" 12MP. Väike erinevus on objktiivis/läätses. Mavic Pro puhul on tegemist 28mm (35mm ekvivalent) F2.2 objektiiviga ning Mavic Airi puhul 24mm (samuti 35mm ekvivalent) F2.8 ava. Ehk siis Mavic Airi kaamera vaatenurk on natukene laiem ning objektiiv on grammikene "pimedam". Lisaks pole Mavic Airi puhul eraldi fokusseerimist, tegemist on nö "kõik fookuses" tüüpi kaameraga, mis võiks kenasti sobida just algajale, kes tahaks lihtsalt ja kiirelt oma pildi kätte saada. Esialgse kogemuse põhjal julgen öelda, et Airi piltidel on rohkem detaile kui Pro piltidel. Igatahes minu jaoks oli Airi pildid väga positiivne üllatus. Kuna hetkel mõtlen aktiivselt teise nö reisi- ja matkadrooni soetamise peale, siis Mavic Air on tänase seisuga väga tugev kandidaat.

Kui tekkis tunne, et DJI Mavic Air võiks olla just Sulle sobilik droon, siis sobiliku komplekti ja värvi saab omale valida Photopointi lehelt: https://www.photopoint.ee/dji-mavic-air

Mavic Airi pildi detailirohkus on muljet avaldav

Emotsioone 45. Tartu Maratonilt

Olen Klubi Tartu Maraton üritusi pildistanud nüüdseks juba 10 aastat. Algas üheteistkümnes hooaeg. Nende aastate jooksul on kogutud tohutul hulgal elamusi ja mälestusi, samas mida aasta edasi, seda rohkem on hakanud kummitama tunne, et kõik rajad on tuttavad ja kõik kohad on juba läbi ja lõhki ära pildistatud. Oli vaja muutust ning seekord mõtlesingi, et võtame natuke teistsuguse lähenemise. Vähem niisama klõpsimist ja rohkem emotsioone.

Loe edasi

DJI Inspire 2

Nüüdseks on mul DJI Inspire 2 käes olnud varsti juba kuu aega. Lendama, olen paraku jõudnud ainult loetud korrad. Ning neistki enamik õhtuses kottpimeduses. Seega uuest Zenmuse X5S kaamerast veel kõige rohkem sotti pole saanud, aga droonist endast hakkab natuke juba pilt tekkima.

Natuke minu drooninduse ajaloost. Esimene droon sai soetatud 2016 kevadel, selleks oli DJI Phantom 4. Igati tore droon, õhus püsis kaua, küllaltki stabiilne, aga kaamera seal küljes oli päris nutune. Teine droon oli pruugitud DJI Inspire 1 koos Zenmuse X5 kaameraga. Kaamera kohapealt jõuline samm edasi võrreldes Phantomiga, aga droon ise ütleksin, et kehvem. Ikkagi vanem tehnoloogia ja no mis teha, oma osa oli ka sellel, et üks oli mul tutikas, teine pruugitud. Ehk siis kui Phantomiga sai lennatud ca 23-25min, siis Inspire 1'ga, millel mitte enam kõige esimeses nooruses akud, oli paraku lennuajaks ca 10-12 min suvel, talvel külmaga, isegi soojenduskleepsudega pigem selline 7-10 minutit. Lisaks veel see, et Phantom4 püsis paremini kohapeal paigal. Inspire kippus siiski natukene ujuma. Samas, vahetust ei kahetsenud mitte hetkekski, korralik kaamera kompenseeris kõik muu.

Ühel hetkel aga hakkas kripeldama just see lennuaeg. Kui ma 10 minutilisest lennuajast kulutan ca 3-4 min nö paika lendamisele ja tagasi tulemisele, siis pildistamiseks jääb 6-7 minutit aega ainult. Samas, Inspire2 ca 25 minutilisest lennuajast kulutaks ma paika lendamisele ja tagasi tulekule ikka endiselt 3-4 minutit, aga pildistamiseks jääks siis ju juba 21-22 minutit lausa. Seda on ju maa ja ilm. Seega, oli selge, et kõige rohkem pigistab king just nimelt lennuaja poolest.

Inspire 2 esimene lend oligi suuresti testimaks, et kuidas droon käitub ning siis päriselt akud kestavad. Sel õhtul oli väljas selline väike, mõõdukas tuul, ei midagi suurt, aga piisav, et Inspire 1 oleks juba kergelt ujunud kohal püsimise asemel. Ei saa öelda, et Inspire 2 oleks olnud nüüd just naelutatud paigale, aga vahe oli siiski päris märgatav. Ikkagi uuem tehnoloogia ning aparaat saab ise endaga ja tuule kompenseerimisega paremini hakkama. Totaka naeratuse tõi näole aga aku kestvus. Alustasin lendu Tartus kesklinnas Turuhoone kõrvalt, edasine marsruut oli järgmine: Raeplats - Narva mnt - Võidu sild - Vanemuine - Raeplats - Ülikooli peahoone - Kaarsild - Raeplats ja tagasi algusse. Kuna lennu üks eesmärke oli testida akude kestvust, siis peale selle distantsi läbimist (ja neis kohtades passimist ja piltide tegemist) tekkis elus esimest korda mõte, et "jama, et ma ei suitseta". Lõpuks oli sedavõrd palju akut veel järgi, et oleks olnud paras üks suitsupaus teha. Väga harjumatu tunne Inspire 1 pealt tulles.

23. detsembril, kui pool Tartut või lausa Lõuna-Eestit oli Lõunakeskuses jõuludeks valmistumas otsustasin, et peaks seda kaupmeeste pidupäeva ülevalt jäädvustama. Väike kahtus oli küll hinges, kuna väljas puhus päris korralik tuul ja natuke tuiskas ka lund, aga noh, ongi paras ilm vaadata, et kuidas droon hakkama saab. Igaks juhuks startisin Lõunakeskusest eemalt, et kui ikka on näha, et tuul liiga tugev on, siis ei hakka suure parkla juurde üldse ronimagi. Ennetamaks halbu üllatusi sai kõigepealt proovitud liikumist vastu tuult, küll alla tuult tagasi tulla ikka jõuab. Tuult oli umbes 7-10m/s ning kui nüüd DJI enda app'i uskuda, siis suutis droon selle tuulega end ikka umbes 10m/s kiirusega vastu tuult liigutada. Ma ei ole oma loomult riskeerija, seega ma ei tea ja isegi ei taha teada, kus on selle drooni võimete piir, aga mulle avaldas see muljet.

Kokkuvõttes, kõigepealt suured tänud Photopointile selle eest, et nad suutsid mu ootusaja piisavalt lühikese hoida. Eks ikka on nii, et kui otsus tehtud ja tellimus sisse antud, siis tahaks ju uut mänguasja kohe-kohe kätte saada.
Esimesed emotsioonid on aga siis sellised. Aku kestvus - mega, tohutult olen rahul ja elu on lill. Drooni stabiilsus, olen rahul, märgatav samm edasi võrreldes Inspire 1'ga, samas, Phantom 4'st ütleks vast, et mitte just ülisuur samm edasi. Jõudlus tuulega võidelda - olen väga rahul, ca 7-10m/s tuul ei valmistanud mitte mingeid probleeme.

Varsti vast jõuab korralikumalt ka kaamerat testida.

Droon spordifotograafile

Käesoleva aastaga sai mul täis 10 aastat Tartu Maratoni ürituste pildistamist. Selle aja jooksul on uusi üritusi juurde tulnud, mõned ka ära kadunud. Samas enamus on püsinud suuresti muutumatuna kõik need 10 aastat. Minule, kui fotograafile tekitab see aga probleeme, kuna ühel hetkel tuleb tunne, et ideed on otsas. Igas kraavis ja põõsa taga on juba istutud. On vaja muutust.

Ühe muutusena olen proovinud kasutada drooni, aga kuna ma ise pildistan DJI Inspire 1'ga, mis on suur kolakas, mida on võimatu rajale seljakotis kaasa võtta, siis seni olen droonipilte teinud ainult stardis. Samas, raja peal on tegelikult väga ägedaid kohti, mis lausa karjuvad drooni järgi, aga mida pole, seda pole.

Loe edasi

Müüa kaamera

Kuna tegelikult on juba mõnda aega mul käes olnud uus Canon EOS 5D Mark IV kaamera kere ning see on ka oma tuleristsed juba saanud 5. Tartu Linnamaratonil, siis võibki rahuliku südamega panna müüki ja uut omanikku otsima mind seni igati hästi teeninud vana kaamera kere. Seega on müügiks pakkuda Canon EOS 5D Mark III kaamera. Kaamera on igati korras, väikeste loomulike kulumisjälgedega.

Loe edasi

Nädalavahetus Sony A7R II kaameraga

Sissejuhatus

Kõigepealt suured tänud Fotoluksile, et nad olid valmis mulle nädalavahetuseks usaldama Sony A7R II kaamera koos objektiiviga. Allpool üritangi kirja panna oma ühe nädalavahetuse pikkuse kogemuse antud kaameraga. Kõik arvamused ja hinnangud on puhtalt subjektiivsed ning lähtuvad minu senisest kaamerate kasutamise kogemusest ja isiklikust vajadusest. See, et mulle mõni asi sobib ei tähenda, et see sobib kõigile ja vastupidi.

Loe edasi